Olav Roots 100
(26. 02. 1910 – 30.01. 1974)
dirigent, pianist ja helilooja

Lõpetas 1931 Tartu Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni (Heino Elleri õpilasena) ja klaveri erialal. Aastatel 1939–1944 oli Eesti Ringhäälingu sümfooniaorkestri peadirigent, esitas ja salvestas eesti heliloojate loomingut (Tubin, Eller). Põgenes 1944 Rootsi, kus tegutses põhiliselt pianistina. Aastast 1952 elas Colombias, kus töötas Bogotá Sümfooniaorkestri peadirigendina. Tõstis orkestri arvestatavale rahvusvahelisele tasemele. Aastal 1967 valiti Colombia aukodanikuks.

---

“Ilma töödistsipliinita ja enesekriitikata ei saa kujuneda ka kõige andekamast muusikainimesest suurt kunstnikku, need mõlemad peavad inimeses sees olemas olema ja neid omadusi pidevalt arendades saab loota tulemusele”
Olav Roots

Olav Roots- Dirigeerimisest

Dirigeerimiseks nimetame, kui takti lüües ja sellega orkestrit või koori, ühesõnaga mingisugust muusikalist ansamblit rütmiliselt koos hoides ühtlasi sugereeritakse ansamblile ja sellelt esile tuuakse helitöö sisu või mõte. Taktilöömine ei ole dirigeerimine, küll aga dirigeerimise eelduseks (orkestri musitseerimine takti löömise järele ja vastastikku kuulates). Dirigendi isik =

• Kõrge muusikaline haridus, muusikaline maitse
• Tahtejõud. Järjekindlus. Püsivus. Kiire otsustusvõime
• Rütmi tunne
• Kuulmine
• Võime ühel ajal sugereerida, kaasa elada, kuulatada, kontrollida
• Oskus lühidalt, asjalikult seletada, ennast arusaadavaks teha.

Takti löömine – selgus, liigutuste suurus, iseloom, eeltakt, akordid koos alata, lõpetada, pp, p, mf, f, ff, cresc., dim, aktsendid, espress., legato, staccato, pesante, leggiero, üleminekud 4 pääle, 6 pääle jne.

Partituuri läbitöötamine: kõigepealt teada, mis noodid kuskil on. Teiseks tutvuda kõigi märkustega, mis ettekandelise kohta olemas. Siis tempo kindlaks määrata – kas lüüa 4 või 8 pääle.

Proovi tegemise ja kontserdi juhatamise oskus. Proovid - kunstiliste impulsside kõrval rakendada pedagoogiliselt. Esiteks lasta orkestril tehnilisi raskusi ületada, siis koosmängulised ning ettekandelised probleemid. Hea on, kui üks kord teos läbi töötada üksikasjalikult ja siis tingimata võimalikult ilma peatumata korrata.

Olav Rootsi loomingust

Olav Rootsi Esimese sümfoonia helilindistatud esiettekanne toimus Bogotàs 10. novembril 1967. Lähimatel sõpradel polnud vähimatki aimu, et Olav Roots töötas selle kallal ligi seitse aastat, mõningate pikemate vaheaegadega. Teos on pühendatud Orquestra Sinfonia de Colombiale, mille muusikadirektoriks ja dirigendiks oli Olav Roots alates 8. novembrist 1952.

Olav Rootsi lõputööks kompositsiooniklassi lõpetamisel oli klaverisonaat. Kolumbias on ta kirjutanud keelpillikvarteti, klaveripalu (“Meditatsioon” ja “Rondo”) ning “Variazioni e Passacaglia” orkestrile Artur Kapi soololaulu “Rända, pilveke” teemal. Variatsioonid tulid Bogotàs ettekandele, saades kriitika tunnustuse.

Olav Rootsi monumentaalne sümfoonia on klassikalises vormis, neljaosaline. Aeglasele introduktsioonile (Andante affettuoso) järgneb sonaadivormis Allegro assai. Teine osa, Andante espressivo, on variatsioonivormis ja koguni kolmeteemaline. Esimese teema esitab tuuba löökpillide, harfi, klaveri, cornode ja kontrabasside pizzicato taustal. Teiseks teemaks on quasi- rahvalaul oboe esituses, kolmandaks – koraal puhkpillidele. Kolmas osa (Scherzo) sisaldab rohkem kui ühe teema elemente ning peale triot, kus bassklarnetil on huvitav osa, leiab “da capo” tavalise kordamise asemel erakordselt mitmekesise käsitluse. Finaalis (Molto tranquillo e misterioso- Marcato marziale) järgneb aeglasele sissejuhatusele marsilik rondo vormis kirjutatud peateema, vitaalne ja jõuliste lõppakordidega.

Sümfoonia ei ole konventsionaalne. See on huvitav ja fantaasiarikas suurvorm, radikaalne helikeelelt, värske kõlakombinatsioonidelt, varjundirikas igast aspektist.

Olav Roots on kirjutanud muusika ka dokumentaalfilmile “The Quest fot El Dorado”. Selles filmis on maitsekaid võtteid Francisco Nordeni kullamuuseumist, kus talletatakse kunstesemeid kullast, mida tegid indiaanlased juba enne Kolumbuse tulemist. Filmis demonstreeritakse ka indiaanlaste keraamikat ja San Augustini pargis asuvaid jumalate kivikujusid.
Endel Kalam

Materjal on pärit ETMM-i arhiivist Karl Leichteri kogus M 159 :1/ 413