Osakonnad - Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Muuseumist > Osakonnad

Muusikaosakond

Museaalide poolest suurim on muusikaosakond, kus arvel on üle 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud.

Fondides on materjale J.Kappelist, A.Tomsonist, K.A.Hermannist, R.Tobiasest, A.Kapist, A.Vedrost, M.Härmast, J.Simmist, C.Kreegist, M.Saarest ja teistest muusikutest kuni tänapäeva väljapaistvate helimeistriteni. Eesti muusika arengulugu aitavad valgustada helilooja Mihkel Lüdigu (1880-1958) ning organisti, koorijuhi ja väsimatu muusikategelase August Topmani (1882-1968) käsikirjalised mälestused muusikaelust möödunud sajandivahetusel ja üliõpilaspäevil Peterburis. Ajastu hõngu kannavad Konstantin Türnpu (1863-1927) ja Artur Lemba (1885-1963) Peterburi konservatooriumi lõputunnistused ja isiklikud dokumendid, lauljatar Aino Tamme (1864-1945) suur kirjavahetus, kontrabassivirtuoosi Ludvig Juhti (1894-1957) scrapbook'id, Juhan Aaviku (1884-1982) kõigist ohtudest hoolimata Eestis alal hoitud ja Rootsist täienduseks saabunud väärtuslik käsikirjade kogu. Hinnaline ja mahukas on ka muusikateadlase ning –kriitiku, eesti ja lääne-euroopa muusika uurija Karl Leichteri (1902- 1987) isikufond, mis sisaldab materjale muusikateadlase sisukast ja pikast loometööst. Rikkaliku ja rohket uurimismaterjali leidub eesti esitenori ja laulupedagoogi Naan Põllu (1921-1998) Saksamaalt saabunud arhiivis. Ka üks osa helilooja Arvo Pärdi (1935) suurest Saksamaal asuvast arhiivist on juba leidnud tee muuseumisse.

Käsikirjade hoidlas on üle 12000 eesti heliloojate helitöö originaali, sealhulgas suur osa algupärasest ooperi- ja sümfoonilisest loomingust. Väärtuslikud on helilooja C. Kreegi (1889-1962) enda poolt üleskirjutatud rahvaviisid ja nende töötlused, R. Tobiase (1873-1918) helitööd, M.Härma ja M.Saare koorilaulud, E.Kapi ja G.Ernesaksa ooperid, A.Pärdi, J.Räätsa, B.Kõrveri, V.Ojakääru, A.Garšneki, H.Otsa, A.Põldmäe, L.Sumera, E.-S.Tüüri, M.Siimeri ja palude teiste helitööd.

Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Veel väärib nimetamist helilintide ja heliplaatide kogu eesti interpreetidega.

Sümfoonilise muusika suurkuju ja teeneka pedagoogi Heino Elleri (1887-1970) testamendi järgi on muuseum helilooja autoriõiguse kandja ja ühtlasi annab ta välja iga-aastast Elleri muusikapreemiat.

Teatriosakond

Dokumenteerivalt algas teatrimäng Eestis 1529. aastal, mil Tallinna linnakooli õpilased ja õpetajad etendasid vastlapäeval Raekoja saalis Terentiuse komöödiat "Androslanna". Järgnev sajand tõi Eestimaale aga juba üleeuroopalikke rändtruppe ja näitlejaid.

Teatrialase materjali süstemaatilisema kogumisega alustati Eestimaal 1937. aastal. Samal aastal loodi Teatrimuuseumi Ühing. Muuseumi enda loomiseni jõuti aga 1941. aastal, mil ühingu kogutud varad liideti Muusikamuuseumi omadega. Teatrikogude aluseks sai näitleja Heino Vaksi kollektsioon. Tema kogu mappides leidub hulgaliselt materjale eesti teatri varasemast perioodist, sealhulgas esimese palgalise teatridirektori, Vanemuise teatri laulu-, orkestri- ja näitejuhi August Wiera (1853-1919) ja tema asjaarmastajatest koosneva trupi tegevusest.

Tänaseks on teatriosakonna hoidlatesse jõudnud üle pooletuhande teatri- ja isikufondi. Kogutud kavalehtede, fotode, arvustuste, režiiraamatute, kostüümi- ja dekoratsioonikavandite kaudu võib saada hea ülevaate eesti teatrite arengust ja hetkeseisust. Suuremad ja rohket andmematerjali sisaldavad on Estonia Seltsi, Estonia teatri, Eesti Draamateatri, Saksa Linnateatri, Vanemuise, Ugala ja Endla teatri ning Eesti Näitlejate Liidu fondid. Head täiendust teatriuurimisele ja eesti kultuuriloole pakuvad Leopold Hanseni, Amalie Konsa, Erna Villmeri, Paul Pinna, Karl Jungholzi, Liina Reimanni, Raimund Kulli, Hugo Lauri, Georg Otsa, Ants Lauteri, meie ooperiteatri esimese silmapaistva soprani Olga Mikk-Krulli, rahvusvaheliselt tuntud teadlase ja näitleja Albert Üksipi ning sadade teiste näitlejate ja lavastajate elu ja tööd käsitlevad materjalid.

Raamatukogu ja fototeek

Muuseumi raamatukogu on täienduseks teatri- ja muusikaosakonna arhiivimaterjalidele, moodustades nendega ühtse süsteemi. Raamatukogus olevate materjalide hulk läheneb 43 000-le. Siin asuvad trükised, biograafilised ja muusikateoreetilised teatmeteosed, bibliograafilised kartoteegid, teatri- ja muusikaalased ajakirjad, ajalehtede väljalõiked. Raamatukogus on hoiul 12 000 nooditrükist eesti heliloojate teostest. Siin võib tutvuda väljapaistvate kunsti- ja kultuuritegelaste- P.Süda, A.Kasemetsa, H.Saha, K.Leinuse, E.Aava, K.Jungholzi, O.Aloe, A.Trilljärve, A.Üksipi, K.Leichteri, H.Elleri jt. mahukate personaalkogudega. Tihti alustavad uurijad materjalidega tutvumist just raamatukogust. Fotokogu sisaldab 130 700 fotonegatiivi lavastustest, näitlejatest, muusikutest, juubelitest, kontsertidest, tähtpäevadest, muusikaüritustest, festivalidest, laulupidudest. Hulk sündmusi on jäädvustatud ka filmilindile. Viimase aastakümne jooksul on eelmainituile lisandunud olulisemate teatrietenduste videosalvestusi.

Kunstikollektsioon

Muuseumil on mahukas kunstikogu, mis hõlmab maalis, graafikas ja skulptuuris jäädvustatult eesti silmapaistvaid näitlejaid, heliloojaid, dirigente, interpreete.

Taieste hulgas on maalikunstnik A.Laikmaa õlimaalid näitlejatest Hilda Gleserist (1893-1932) ja Eduard Kurnimist (1883-1932), kunstnik O.Jungbergi maal ühest kutselise Estonia teatri asutajast, lavastajast ja populaarsest näitlejast Theodor Altermannist (1885-1925), maalikunstnik Paul Raua portreed lauljatar Paula Brehmist (1877-1941) ja näitejuht Karl Jungholzist (1878-1925). Mitmeid muusika-, teatri- ja kultuuritegelasi on kujutatud F.Sannamehe, H.Halliste, A.Kaasiku, A.Vommi, J.Raudsepa ja teiste skulptorite töödes.

Meeleolukaid portreesid teatrikunstnikest ja muusikutest on loonud A.Bach, R.Raamat, S.Škop, P.Ulas, Ü.Teder, E.Hallop jt. Siin on V.Väli õlimaal laulja Tiit Kuusikust (1911-1990), Enn Põldroosi värvikas „Jaan Rääts“ (1932), Oskar Raunami koloriitne „Urve Tauts“ (1935), Lilian Sinki portree oma abikaasast Kuldar Sinkist (1942-1995)

Mitmeid muusika-, teatri- ja kultuuritegelasi on kujutatud F.Sannamehe, H.Halliste, A.Kaasiku, A.Vommi, J.Raudsepa ja teiste skulptorite töödes.

Unikaalseid pisiplastikas loodud personaaže eesti algupärastest lavateostest on kollektsioonis kunstnikelt A.Alamaaalt, E.Luppelt.

Siin säilivad ka meie silmapaistvate teatrikunstnike lavakujunduste maketid, kavandid, näitlejate kostüümid, nukuteatri nukud, vaimukad šarzid.