Õigusega nimetatakse aastaid 1929-44 Estonia operetis Milvi Laidi ajastuks, mis andis sära ja tähendlikkuse Agu Lüüdiku operetirežiilegi. Ei vähimatki afišeerimist, intervjuude andmist ega ammugi nn. seltskondlikkust polnud tema lavatöös märgata. Kaunis välimus, üha ja enam täiuslikumaks muutuv vokaalne tase läbi õpingute A. degli Abbati juures, ilus ja vaba lavaline liikumine, loomulikkus ja sundimatus nii laulus, dialoogis, žestis kui fraasiski, keskendatus lavatööle ja järjepidevale eneseharimisele. Sealhulgas filmikunsti ja väärtkirjandusse kiindumused, ka sportimine (eelistatult suusatamine ja ratsutamine), olid need, mis veensid, et primadonnaks oli Milvi Laid lihtsalt sündinud.